Missioon hakkab lõppema. Oles sihtkohas nr. Eelviimane.
Kõigepealt pidin ma muidugi päeva veetma hoopis kaunis, kuid umbses asutuses, mille nimi oli Eesti Post. Khmm-khmm… selle missiioniga olen ma jah… natukene juurde võtnud ning ei taha tavapärastesse luurekohtadesse enam hästi mahtuda.
Igal juhul see UFO-moodi naljakas olevus, keda hüüti Plika, krabas mind kiiresti välja valguse kätte. Seejärel toimus mingi rüselus, kisa ja karvade lendamine, ja ma sain … musi… POISI käest :S
Noh… mul oli natuke imelik ja häbi, aga mis sa teed ära, kui ometi keegi nii kaua ootas ja siis kätte sai!!!
Niisiis tervitustseremoonia sai ometi läbi ja ma sain hakata tegelema oma tähtsaima ülesandega – missiooni täideviimisega. Lappasin selle jaoks läbi palju olulisi ja tähtsaid raamatuid – õnneks anti mulle rahu ja vaikust, kõik kadusid miskipärast kuhugi ära….
Ja õhtul, kui ma olin vahepeal raamatute uurimisest – ja kirjutamisest kogemata tukastama jäänud, ärkasin alles mmm… nämm… Oh, mul hakkab suu ikka veel vett jooksma. Aga siis… ärkaisn imeliste lõhnade peale… 
Homseni!!

ANNIKA ütles,
november 19, 2008 @ 6:12 e.l.
viineripirukas…..mmmmm