6.oktoober
Saabumine järgmisse peatuspaika
Nii, sain ka lõpuks peale pikka puhkust postkontoris uude kodusse. Või noh, kõige pealt sain ma muidugi kuhugi kontorisse, seal sätiti mind lauanurgale istuma ja ma pidin päris tükk aega vagusi püsima. Telefonid helisesid, inimesed saalisid, mingid paberikuhjad kogu aeg lendlesid, ma ei saanudki lõpuks aru, mis seal täpsemalt toimus.
Oh, lõpuks ometi lõunapaus, nüüd sain ma kohvilõhnalisse ruumi, mis oli palju hubasem ja mugavam. Seadsin ennast sisse diivaninurka ja sain pihku ka pisikese küpsise, et nälga peletada.
Seal oli päris huvitav, naised arutasid teemasid, millega ma ka varem olin kokku puutunud, näiteks lasteaiast ja õhtusöögist, hea kodune tunne tekkis. Istusime kohe kaua aega seal mõnusas toas.
Oih, mis see nüüd siis oli? Ahaa, olin tukkuma jäänud, aga lõunapaus sai läbi ja pidin tagasi tööruumidesse suunduma. Seal pidin veetma veel paar tundi, aga olin juba harjunud saginaga ja see mind eriti ei seganud. Võtsin ette näidiste kataloogi ja sirvisin seda ajaviiteks.
Lõpuks sai tööpäev läbi ja hakkasime minema minu mängukaaslase järele. Nagu ma kuulsin oli ta kuskil hoidja juures.
Ja sealt ta tuligi, tema nimi on Mirtel ja ta on kaheaastane. Päris tore tüdruk selline ja mina meeldisin talle ka kohe (y).
Nüüd viis tee meid veel toidupoodi ja peale seda saabusime minu järgmisesse peatuspaika. Mina sain endale koha Mirteli toas nukuvoodis, kuhu sätiti minu jaoks mugav pesa 
Esimesel õhtul pakuti peale õhtusööki ka kooki, kindlasti oli see minu saabumise puhuks 
Uurisin veel veidike seda uut elamist ja mulle see koht sobib küll, piisavalt valge ja soe. Järgmise nädala kavatsen ma veeta siin.
7.oktoober
Vaatan ka lasteaia-elu
Täna hommikul läksin koos Mirteliga hoidja juurde kaasa. Muidugi sain ma valida, kas minna tööle tegelasega, keda te oma klubis kutsute tiigrikeseks või minna hoidja juurde koos pere pisema liikmega. Kuna ma tööl juba käisin ja seal oli mul tõesti igav, siis ma valisin teise variandi.
Ma ei pidanud seda kahetsema. Selgus, et seal oli veel teisigi lapsi ja kõik nad tahtsid minuga mängida, see oli vahelduseks väga lõbus. Olin ma ju äsja pika reisi teinud üksi ja siis kuskil kontoris igavlenud. Tore oli olla tähelepanu keskpunktis.
Hoidja oli ka üks väga tore ja lahke tädi, kes poputas meid terve päeva. Hommikul oli kõige pealt hommikusöök ja siis sai mängima, mõne aja pärast läksime õue. Seal sai kiikuda ja liumäest alla sõita ja liivakastis käia. Veel käisime pikal jalutuskäigul, mille ajal nägime hobuseid. Lõunasöögi ajaks läksime tuppa tagasi, sõime kõhud täis ja siis oli tuttu minek. Kuna ma olin veel reisist väsinud, siis ma otsustasin ka veidikeseks silma looja lasta ja unenägudemaal surfata. Oligi seal paar head uut lugu
Pärast magamist saime jogurtit ja siis hakkasime asju kokku panema. Veidi aja pärast tuldigi meile järele.
Kuna tegemist on tööpäevaga, siis kodus me õhtul enam midagi erilist ei teinud. Olid ainult lastesaated ETV2-st, aga need on ju nii vahvad!
Enne õhtust magamaminekut sain ma vannitoa kapil istudes vaadata kuidas Mirtel vahuvannis käis. Oleks ka sinna vette parema meelega tahtnud, see paistis nii lõbus.
8.oktoober
Vaba päev!
Täna on vaba päev ja me jäime kõik kolmekesi koju.
Hommikul olin mina kõige esimene, kes üles ärkas. Kuna ma magan Mirteli juures, siis ma ajasin tema ka üles, et ta läheks ja ajaks üles oma emme. Tahtsin juba väga midagi põnevat ette võtta. Saingi hakkama ja läksime magamistuppa, et tiigrikesele kark alla ajada, ta ei võtnud muidugi tükk aega üldse vedu, kuid lõpuks upitas ennast siiski püsti ja koperdas poolunes olles vannituppa. Kui tiigrike lõpuks vannitoast välja sai, siis oli pilt juba peaaegu ees tal ja hakkasime vaatama, mis kõige pealt teha vaja oleks.
Kõige pealt panime voodid kokku ja siis vaatasime hommikusöögi. Kui kõik olid tangitud, hakkasime kambakesi koristama. See oli väga lõbus ettevõtmine. Mina ja Mirtel ajasime järjest hullemini segamini ja tiigrike jooksis hullumiseäärel olles ringi ja proovis kõike korda panna. Oleks ma seda varem teadnud, et selline tegevus nii lõbus on 
Lõpuks sai siiski kõik koristatud ja läksime õue. Õues tegime lehesõda ja kiikusime ja jalutasime niisama. Ilm oli ilus aga külm. Olime õues kohe mitu tundi ja see väsitas meid kõiki väga ära aga megavahva oli ikkagi
Tuppa jõudes läks Mirtel magama, sest ta oli väga väsinud ja meie surfasime mõnda aega netis ja vaatasime niisama telekat.
Siis hakkasidki peale igasugused pealelõunased tegevused ja mina otsustasin teha tiiru teiste mänguasjade juures ja vaadata, kas leian omasuguseid. Selgus, et neid oli seal täitsa palju, väiksemaid ja suuremaid. Sain omale ühe hästi suure sõbragi, kellega lubasime ka edaspidi sidet pidada ja meile vahetama hakata.
9.oktoober
Uus päev lasteaias
Hommikul hakkas metsik sagimine, mida ei saa võrrelda eilsega. Eile oli kõik rahulik ja aega oli palju, aga oli ju ka vaba päev. Täna hommikul oli tiigrike eriti närviline, sahmis mööda elamist ringi ja muudkui kamandas mind ja Mirtelit: “Sööge oma putru nüüd kiiremini!”; “Hakake juba lõpetama!”; “Me peame 10minuti pärast minema hakkama!” jne jne jne. On ikka kamandaja mutt küll
No lõpuks olid kõik söönud-joonud, riides ja mineku valmis. Kõige selle kõrvale saime Mirteliga veel multikad ka ära vaadatud.
Jõudsime jälle sinna, kuhu viidi meid üleeile – Mirteli hoidja juurde. Teised lapsed olid juba kohal ja ootasid meid, tädi tuli ka ukse peale vastu ja loomulikult kassid-koerad olid ka tervitamas. Tiigrike ütles kiiresti tere ja lükkas meid ukse vahelt sisse ja läinud ta oligi.
Nüüd alles läks lõbusaks, hakkasime kõik koos mängima! Natuke hiljem läksime õue jalutama ja tegime hästi pika ringi. Mängisime veel naabritüdruku juures ka kogu kambaga ja siis läksime tuppa sööma.
Kõhud täis söödud, igal ühel komm käes ja oligi magamamineku aeg.
Ärkasime Mirteliga selle peale, et Tiigrike tuli meile järele ja hõikas meid kõva häälega. Tal oligi plaanis meid üles ajada. Panime siis ruttu riidesse, saime tädilt mõlemad küpsise pihku ja pugesime autosse. Algas kojusõit, vahepeatusega toidupoes.
Õhtul ehitasime suure-suure torni koos Mirteli issiga ja küpsetasime ahjus õunu kaneeli ja suhkruga, nämm kui head need olid
10.oktoober
Reede!!!!
Nagu ikka oli hommikul kohutav sebimine ja siblimine, aga lõpuks me jõudsime siiski hoidja juurde. Päev võis alata.
Täna oli pirukapäev. Terve maja oli täis mõnusat pirukaküpsetamise lõhna ja tädi askeldas köögis. Seni kuni kõik pirukad küpsetatud said, mängisime meie lastega toas. Pärast läksime kõik koos õue.
Käisime hobustele leiba viimas. Üks hobune oli täna natue pahas tujus ja puristas meie peale, aga leiba nähes läks tema ka leebemaks
Õhtul koju minnes oli laual üks suur mullikilega ümbrik, ma sain kohe aru, et see on minu jaoks ja ma hakkan edasi rändama. Ootasin reisi juba põnevusega Tiigrikese pool oli ka tore, aga alati on vahva sõita kuhugi uude kohta ja tutvuda uue perega
Täna mind veel ümbrikusse ei pistetud, sain voodisse magama ja headööd kalli ka.
11.oktoober
Edasi ikka edasi…
Peale hommikusi askeldusi oligi aeg pugeda ümbrikusse, et sõita edasi minnamanna poole. Ümbrikul oli juba nimi ja aadress peal. Kallistasin veel Tiigrikest ja Mirtelit korralikult, tänasin neid toreda nädala eest ja lubasin varsti neile kirjutada ja läinud ma olingi
Nüüd aga, armsad sõbrad, teile natuke nuputamist: kas leiate mu järgmiselt pildilt üles?
